1 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
4 Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste.
5 Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
6 Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
7 Aga Adamis rikkusid nad lepingu, seal olid nad mu vastu truuduseta.
8 Gilead on kurjategijate linn, veresüüst määritud.
9 Ja preestrite jõuk on nagu varitsevad röövlid: nad luuravad ja tapavad Sekemi teel, nad teevad tõesti häbitegu.
10 Iisraeli soo keskel olen ma näinud hirmsaid asju: seal on Efraimi hooratöö - Iisrael on ennast roojastanud.
11 Ka sinule, Juuda, on määratud lõikus, kui ma pööran oma rahva saatuse. |
