1 Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2 Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3 Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4 Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5 Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6 Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7 Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8 Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9 Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut. |
